Uus ja värskendav kogemus

DSC_0146Täna sai meie meeskond taaskogeda ühisõppimise tunnet. Veebiseminar, mis koondas kõiki digipöördelisi koole, lubas, õigemini lausa sundis meid ise aktiivselt panustama. Muidugist oli tore kogemus:)
Oli hea teada saada, kuid kaugel ollakse ja mida teised teevad. Väike kokkuvõte ja tagasivaade on kindlasti vajalik, et edasi minna. Ka see, et kõik ei õnnestu kohe ja probleemide teke on loomulik, oli hea teadmine. Koolijuht aga rõõmustas: meie kooli meeskond oli 100%-liselt kohal. Piparkooke ja komme sai lubatud teistelegi:)

Advertisements

Ühiskoolitus

SAM_2878Tänasel koolitusel tutvustas õpetaja Katrin QR-koodi ja kutsus meid üles seda kasutama. Tema on seda oma õpilastega valmis kasutama seiklusmängudes ja otsimismängudes. Õpetaja Katrin oli oma õpiülesanded Aaretejahina vormistanud, kusjuures lõpppunktiks oli ta määranud direktori kabineti, kust pidi lastele komme antama?!
Püüdsime kõik usinasti hakkama saada, aga selgus, et kõigega ei saanud me siiski koheselt hakkama. Enim probleeme valmistas QR-koodi lugeja, sest mõnel nõudis internetti, mõnel mitte. Aga meie tahtnuks sellist QR-koodi lugejat, mis ilma netiühenduseta toimiks.SAM_2879

Kahooti keskkonda tutvustas õpetaja Lily ja talle tuli sekundanina abiks Astrid. Õpetaja Lily on kasutanud seda vahendit loodusõpetuse tundides ja silmaringi laiendavate ülesannete puhul. Õpetaja Astrid on kasutanud seda peatükkidest kokkuvõtteid tehes. See aga oli tõeline innustus ja hasart, mis meis nüüd tekkis. Saime targemaks lippude tundmise osas- meeldiva üllatusena kontrolliti meie Prantsusmaa-Andorra õppereisil käinute lippude tundmise oskust. Usundeid kontrollinud õpetaja Astrid aga üllatas meid oma suurepäraste teadmisetega ja tõdemusega, et “Kas tõesti peavad seda 6.kalssi õpilased teadma?!” Ja meie tulemused osutusid selles valdkonnas tagasihoidlikeks…
Aitäh kolleegidele- oli tore ja kasulik koos õppida!

Kas, miks ja kuidas saada virtuoosseks õpetajaks?

Veebruarist on möödunud kuu. Uskumatult kiiresti on kulgenud kevadine aeg! Oleme selle kuu jooksul saanud ainult pisut oma kontseptsiooni tutvustada ja jõudnud arusaamisele, et muudatused organisatsioonis võtavad aega. Teoreetikute arvates on ju alati igas kollektiivis 1/3 neid, kes on koheselt valmis muudatusteks, 1/3 on neid, kes on alati muudatuste vastu ja 1/3 neid, kes “uurivad- vaatavad- hindavad” olukorda ja otsustavad enamuse järgi. Seepärast pidasime vajalikuks enamuse kaasamist.

Digikohvik
Digikohvik

Ja korraldasime Maailmakohviku meetodil mõttetalgud. Meetod ise ideede saamiseks tundus enamusele uudne ja huvitav ning vaidlusi ja emotsionaalset arutelu jagus.SAM_2875

Tänu kohvikus sädistajate tublile tööle, saime valmis maailmakohviku laualina “Digimaailma virtuoosne õpetaja”- ja seda oli päris põnev uudistada.
SAM_2867Muidugi ei jätnud me kasutamata võimalust- kõike ise koheselt kogeda. Sättisime endid meediaklassis arvutite taha ja haridustehnoloog Elini juhtimisel läkski lahti: saime ühiselt tutvuda Gynzy´ga ja Pinterest´iga. Mõned meist vaimustusid, mõned innustusid ja mõned jälgisid mängu…
Leppisime kokku, et milliseid samme oma koolis astuda meisterlikuks õpetajaks saamise IT-käänulisel teel.

Digiajastust Prantsusmaal

SAM_2739 13-18.märtsil õnnestus kuuel õpetajal meie hulgast väisata Prantsusmaad ja Andorrat. Muidugi uurisime me, milline on nende riikide digielu. Ecole Primaire Publique oli 72 õpilasega kool. Prantsusmaal lähevad lapsed kooli 4-aastaselt. Õpetaja kasutas laste õpetamisel väga hulgaliselt nii enda koostatud kui ka välja prinditud töölehti, mida siis laste vanust ja võimeid arvestades täideti. Seintel rippusid laste joonistatud- maalitud pildid ja meisterdused, õpetajate töökavad, laste käitumisreeglid, skeemid, märgid jms. Üldpilt oli rõõmsavärviline ja ehk isegi ehmatavalt kirju. Õpetaja kabinetis oli olemas arvuti ja ka laste klassiruumides oli arvuteid näha. Meie külastuspäeval olid arvutid kaetud katetega ja teadjate sõnul kasutatakse neid üldiselt vähe. Palju loomulikumaks peetakse õppetööd ilma arvuteid kasutamata. Ka polevat kohalik monopoolne internet just ülikiire. E-päevik oli veel avastamata ja side kodu ning kooli vahel toimis paberkandjast kleebitud infovihiku abil. Lastel olid paberportfooliod, kuhu õpetajad kleepisid kokkuvõtted õppekäikudelt ja üritustelt ning õpilaste töölehed, joonistused jms.
Ekoolituste teema oli uuemeelne. Telefone ja muid IT- vidinaid oli aga näha piisavalt, ehkki “näppivaid” lapsi just eriti palju ei kohanud. Üllatavalt palju kohtas QR-koodidega edastatud infot.
Poes saab maksta kaardiga, bensiinijaamas aga mitte alati. Kasutatakse ja armastatakse tšekiraamatuid ja ülekandeid arvuti abil ei saa teha. Eelistavad kohtuda näost- näkku, mitte virtuaalselt. Eestlased, kes siit läinud, on seal kindlasti uuendusmeelsed ja IT- alased pioneerid ning armastavad FB-d.

Koosõppimine

Mitte kõik ei lähe nii ladusalt, kui kavandatud. Vabariigi sünnipäevapidustused ja nendeks ettevalmistumine röövis palju aega ja võimaldas meil tööalaselt vähem koos olla. Igaühel oli oma ülesanne, mille täitmisega ta üdini hõivatud oli. Seepärast pidime olema nupukad, et Digiaeg meist jälgi jätmata mööda ei voolaks. Kasutasime siis aega listide abil info jagamiseks ja ühiskoolituseks. Seekord tahtsime kogeda koosõppimist Veebiseminaril.

Veebiõpe
Veebiõpe

Juhtus aga nii, nagu alati- arvutiklassi olid hõivanud meie maja robootikud, kes suure vaimustusega uurisid- programmeerisid ja ehitasid oma Lego Mindstorms EV3-sid. Siirdusime siis vabasse klassi ja avasime puutetahvlil Veebikonverentsi.

Tavapäraselt tuttav ja innovaatiline rõõmsameelne Ingrid Maadvere, seekord koos ehitusmeestega:) andis meile 45-minutilise virtuaalkoolituse Koolielu uutest vahenditest. Koos oli lõbus, ehkki katsetajaks ja meie hääle edastajaks jäi haridustehnoloog, kes ainukesena arvutit näppida sai. Meie kuuekesi “nõustasime” siis teda. Ahjaa- muudatuste teele asusime ju selliselt, et igaüks meist “kaasas” ühe õpetaja nautima veebiõpet. Vähemalt sellega saime hakkama. Oleks ju meid pidanud seega olema kuus, oli aga seitse, mis tähendab, et suutsime plaani ületada:)